Väljakutse 1: kuidas jõuda sadamast hotelli, kui kell on juba palju ja R-kioskid on kinni ja bussijuhid pileteid ei müü?
Tuleb olla nutijulge, tõmmata HSL äpp ja asuda sõitma. Muide, selgus, et Helsingi linnatransport on suurepärane.
Helsingi ühistranspordi appi allalaadimine
Väljakutse 2: mida teha, kui hotelli jõudes selgub, et tuba sul küll on, aga makse selle eest pole tehnilistel põhjustel laekunud?
Säilita rahu, rõõmus meel ning mõtle, millised õlekõrred sul on. Meie kasutasime võimalust helistada eriliselt vastutulelikule kontaktisikule Viljandist, kes hoolimata hilisest õhtutunnist tõttas tagasi tööpostile probleemi lahendama. Õhtu lõppes meeleolukalt meie hubastes tubades hotellis Valo.
Kiigud hotell Valo hotelli fuajees
Hotell Valo
Võrratu hommikusöök hotellis andis tõhusalt jõudu sisutihedaks päevaks Kipinäkeskuses, kus selle ülimalt inspireeriv ja särav juht Iina tutvustas meile oma keskuse tööd, põhimõtteid ja kasutatavaid materjale.
Kipinäkeskuses koos mentor Iinaga
Päeva pärlid:
Selle päeva kultuurielamus: maitsemeeli ergutas lõunapausil mehhiko restoran Pancho Villa.
Restoran Pancho Villa
Tagasiteel hotelli testisime Helsingi linnalähirongide teenuse kvaliteeti ja nautisime mitmekultuurilise Helsingi kesklinna kevadisi vaateid.
Ärkasime kohe pärast kukke ja koitu, et jõuda varahommikusele ühistranspordi seiklusele erinevate transpordivahenditega ning olla hoolimata mitmest möödapanekust ikkagi Espoos Maininki lasteaias kohal õigeaegselt st 8.30.
Elagu Helsingi Suurepärane Liiklus (HSL)!
Teel Maininkisse + Maininki lasteaed
Külastasime mitmekultuurilist lasteaeda, kus näiteks koolieelikute rühmas 20-st lapsest vaid kaks rääkis emakeelena soome keelt. Keeli, mida kodudes räägitakse on üle 20 (nt albaania, araabia, bengali, dari, hiina, bulgaaria, kreeka, eesti jne jne). Seetõttu on lasteaias kõikvõimalikud kohad – seinad, kapid, riiulid, põrandad wc-st mängutubadeni kaetud kõikvõimaliku pildimaterjaliga ning õpetajad kasutavad kõiki igapäevaolukordi selleks, et laste keeleoskusi võimalikult tõusalt arendada ja ühtlasi suhelda lapsevanematega, kelle soome keele oskus on kohati kehvem, kui lastel. Lasteaias töötab eraldi keele- ja kultuuriõpetaja.
Maininki lasteaed
Koolieelikute lõimitud tegevus oli üles ehitatud nii põnevalt, et ei laste ega meie jaoks polnud probleem aktiivselt ja huviga kohal olla rohkem kui 1,5 tundi. Õpetaja Essi oli lihtsalt imeline ja tema koostöö oma meeskonnaga sujus suurepäraselt ka peaaegu sõnadeta.
Meie koos õpetaja Essiga
Päeva maitse- ja kultuurielamus: nautisime Jaapani meistrite valmistatud sushit oma lahedate naiste seltskonnas ja tagasiteel avastasime enda jaoks Helsingi metroo.
Metrood ootamas
Õhtul hotellis toimus jätkukoolitus – päeva jooksul hangitud lauamängude kasutama õppimine.
Lauamänguõhtu
Valteri kool Ruskis asub meie hotellist umbes 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel ja see on mõeldud väga erinevate erivajadustega lastele. Meid võttis vastu soe ja sõbralik Mari, kes andis meile põhjaliku ülevaate Valteri õppimis- ja nõustamiskeskuse ning kooli tegevusest, ajaloost ja põhimõtetest. Saime palju mõtteid selle kohta, kuidas üks kompetentsikeskus tõhusalt toimida saab.
Koos Mariga Ruskises
Ruskise ees pärast töist koolipäeva
Päeva pärlid:
Miina ja Kaisa silmajälgijat katsetamas
Kaisa tutvustab suhtlusraamatuid
Päeva maitse- ja kultuurielamused:
Helsingi kesklinnas
Nädalavahetus algas- nii tšill,
Ja elu-olu täiega lill
Praam see viis meid Suomenlinna –
HSL pilet kattis sõidu ka sinna;
Kaljused rannad, hanepaarid;
Sinavad veed ja turistivoorid;
Seal külma tuult me trotsisime
ja Nikolai Pizzat otsisime.
Praam tõi meid jälle tagasi,
Nii saime minna edasi.
Me huvi paelus kaunis park,
kus toimus mingi Aasia värk;
Kevadised rullid ja phad tai,
meie kõhudki seal täis said.
Hea muusik mängis meile veel,
See hurmas, oli rõõmus meel.
Päev lõppes maskeraadiga,
Ja kuuma leilisaunaga.
Pühapäeval trammiga
Sai Helsingi läbi kammida.
Üle vaadatud said rannad
Ja valusaks ei jäändki kannad.
Päike, tuul ja merevesi
Need me sõbrad kolmekesi.
Vaim puhanud ja meel on hea,
uut vastu võtab jälle pea.
Nädalavahetuse tšill
Jälle Ruskis.
Selle päeva põhiline rõhk oli kommunikatsiooniõpetusel. Külastasime erinevas vanuses ja erineval tasemel olevate õpilaste tunde.
Logopeedid ja AAC-juhendaja näitasid, kuidas käib kommunikatsioonioskuste õpetamine igapäevaste tegevuste ja tundide käigus. Kasutusel olid elektroonilised kõneseadmed, silmajälgijad, kommunikaatorid ja ka kiire joonistamiskommunikatsioon.
Kõige olulisem on lapsest lähtumine: ei keskenduta mitte tunni teemale, vaid sellele, mida laps päriselt võiks tahta öelda ja seda õpetataksegi. Oluline on ära oodata lapse vastus ja oma algatus.
Logopeed Anna-Kaisa viib läbi hommikuringi
Logopeed Anna-Kaisa viib läbi kõige nooremate õpilaste hommikuringi samal ajal kui teised sama grupi õpilased olid kõrvalruumis tunnis koos oma õpetajaga. Tunnis harjutati tervitamist ja tervitusele reageerimist.
Logopeed Aino kommunikatsioonitund
Igas klassis on puutetundlik ekraan, kus on kasutusel sama programm, mis laste kõneseadmetes ja õpetaja saab mudeldada lausete moodustamist. Antud tunnis harjutati küsisõnade kasutamist lause alguses.
AAC-juhendaja selgitamas õpilasele tema ülesannet
AAC-juhendaja Olja harjutas õpilasega asjaajamist kooli ruumides. Õpilase ülesanne oli hankida ühele õpetajale märkmepabereid ja selle käigus suhelda oma kommunikatsiooniseadme abil erinevate inimestega. Lisaks pidi ta orienteeruma kooli ruumides.
Omaette olemise tool
Eelviimane päev Ruskises. Jälgisime mitmes erinevas grupis mitme-ametilise meeskonna tööd. Tundi võib juhtida ükskõik, milline spetsialist, teistes on selles tunnis toetav roll.
Plindid (eri kõrgustega puidust pingid, kus arendatakse igakülgselt õpilaste motoorikat)
Tundi viis läbi liikumisõpetaja, AAC-juhendaja oli seal õpilasele assistendi rollis. Tund keskendus küll liikumise arendamisele, kuid sinna oli lõimitud nii inglise keele, matemaatika- kui õpilaste vahelise meeskonnatöö ja kommunikatsiooni oskusi.
Vahendid, mida kasutatakse on Ungarist pärit konduktiivsest pedagoogikast.
AAC-juhendaja Olja tutvustamas seisuredelit
Õpilaste kehalise arengu toetamiseks on erinevaid pinke, laudu, redeleid. Nende mõte seisneb selles, et liikumispuudega lapsed pannakse puupinkidele oma keha lihaseid treenima.
Logopeed Anna-Kaisa AAC-tunnis, kus harjutati küsimuste esitamist, kommenteerimist ja oma arvamuse avaldamist.
Lapstel oli võimalus meile esitada oma kõneseadmete abil küsimusi. Tund oli mänguline, lõbus ja lastele väga motiveeriv.
Õpilase individuaalne nädala kava
Päeva lõpus nägime jutustamistundi, kus lastel oli võimalus oma kõneseadmete abil koostada naljakaid lauseid. Grupis olid väga erineva vaimse tasemega lapsed. Igal õpilasel oli oma kommunikatsiooni vahend vastavalt tasemele. Tundi vedas logopeed, klassi õpetaja oli selles tunnis assistendi rollis. Klassi õpetaja, kes on hariduselt füsioterapeut arvas, et kõige olulisem on kommunikatsioonioskus ja selle igakülgne arendamine.
Meie viimane päev Ruskises.
Päeva alguses jälgisime rootsikeelse logopeedi juhitud tegevust, milles olid lõimitud nii aistingute arendamine, motoorika kui ka kommunikatsioon. Tunnis osales lisaks logopeedile kaks assistenti. Tavaliselt on selles tunnis ka füsioterapeudid, kuid sel korral olid nad teistes koolides nõustamisteenust pakkumas.
Lastel oli piltide abil võimalik valida laule, harjutusi ning kaaslasi.
Logopeed Fanny tutvustab tunnis kasutavaid vahendeid)
Järgmine oli kommunikatsioonitund, kus õpiti telefoniga helistamist. Seekord olid rollid vahetunud, tundi viis läbi õpetaja ja assisteeris AAC juhendaja. Ühise arutelu käigus koostati helistamise juhend, iga laps sai oma kommunikatsioonivahendi toel läbi mõelda, kellele soovib helistada, mida öelda, kuidas kõnet alustada ja lõpetada. Kogu protsess tehti hiljem videokõne abil läbi. Õpilased olid õhinas ja lõbu oli laialt.
Näiteks küsiti telefoni teel:
Mis täna söögiks on?
Kas tuled minuga mängima?
Millised on sinu ööriided ja kas kannad ka sokke?
Õpetaja Sandra ja AAC juhendaja Mariaelina pärast telefonitundi
Viimase tunnina vaatlesime ujumist. Vesi lõõgastab: basseinis on iga lapsega kaasas oma assistent ja lisaks neile ujumisinstruktor, kes kõike seda juhendab.
Piltkommunikatsiooni kasutatakse ka basseinis
Päeva lõpetas suhtlemisabivahendite alane arutelu lapsevanemate, logopeedide ja AAC juhendajate vahel. Kuulati lapsevanemate vajadusi ja mõtteid selle kohta, milliseid võimalusi nad oma laste suhtlemiseks näevad ja millised teemad nende laste jaoks huvitavad on.
Logopeedide soovitus vanematele: kõige tähtsam on mudeldamine – ei ole vaja lapsi küsitleda, selle asemel tuleb anda ise eeskuju suhtlemisabivahendi kasutamisel: suhelda ja rääkida lapsele enda tegemistest, soovidest, arvamustest, teha nalja, kommenteerida, küsida küsimusi jne abivahendit kasutades.
Üks ema tõi välja, et tema last võiks huvitada ka teiste lähedaste inimeste elu, mitte ainult rääkimine iseendast. Ta soovis panna oma lapse üheks kommunikatsioonieesmärgiks, et ta õpiks rohkem huvi tundma selle vastu, mida teevad inimesed tema ümber, nt millal ema läheb tööle, kuhu õde läheb jne.
Päeva pärl:
Mis on suhtlemine? See ei ole õppekava teemal küsimustele vastamise oskus, vaid midagi palju enamat. Mõtle sellele, kuidas ja millistel teemadel suhtled sina igapäevaselt oma heade sõprade ringis. Keegi ei jaksaks kannatada sõpra, kes teda vaid küsitleb. Suhtlemine on lisaks oma soovide ja vajaduste väljendamisele ka spontaanne mõtete vahetamine, nalja tegemine, teise vastu huvi tundmine, oma tunnete avaldamine, kommenteerimine, oma arvamuse avaldamine jne jne. Kõike seda on vaja õpetada ka lastele.
Maininki kooli siseõue ehitatakse kanalat
Kooli seintel võis näha kadunud asjade otsimiskuulutusi, mida räägiti läbi ka tunnis
Osadele lastele olid koostatud päevaplaani raamatud
Kappidel ja laudadel olid lapse olulisemad eesmärgid piltidena välja toodud
Kokkuvõte kõigest, mis juhtus: Kohtusime paljude ägedate ja inspireerivate inimestega, nägime hästitoimivat süsteemi ja mõtestatud koostööd, saime palju uusi ideid ja nippe, nautisime koosolemist ja tuliseid arutelusid oma väikese meeskonnaga. Ilm oli super, Helsingi põnev ja kogu meie õpiränne viimase peal. Elagu Erasmus+!
Õpirändurid on tagasiteel täis muljeid ja uusi mõtteid.