Veipimise puhul koolis on kurb statistika see, et tegu ei ole mitte 8.-9. klassi õpilastega, vaid palju noorematega. Tihtilugu kahjuks juba 4.-6. klassi lastega.
Koolipsühholoogidena küsime lastelt, miks neil veip on ja miks nad seda nii väga proovida tahavad. Enamik vastuseid lähevad valdkonda: “teised seltskonnas ka teevad või proovivad” ning “teised teevad, ju siis on lahe!”. Samuti torkab silma see, et lapsed päriselt ei mõista (või ei usu), et need on tegelikkuses palju ohtlikumad kui tavaline suits. Paljude laste arusaamises ongi tegemist lihtsalt auruga, mis ei tee tervisele liiga.
On näha, et siin on vaja nii noortele kui lapsevanematele tugevat selgitustööd teha. Samuti on näha seda, et vanemad, kes kodus päriselt oma laste tervise eest vastutuse võtavad, nende lapsed koolides kahtlase käitumisega silma ei torkagi. Küll aga on koolides kümneid lapsi, kes korduvalt vahele jäävad ning lapsevanem justkui ei tahagi probleemiga tegeleda. Kogemusest tulenevalt saab öelda, et kahjuks on selliste lugude juures enamik lapsevanemaid ise ka e-sigareti tarvitajad. Oluline on harida lapsevanemat, et ta suudaks lapsele selgeid ja loogilisi argumente tuua, miks veip tervisele veel kahjulikum on kui tavaline suits. Võimalik, et paljud lapsevanemad ei teagi (või ei usugi), kui ohtliku asjaga on tegu.
Kahjuks on sõltuvusainete tarbimine pidevas kasvutrendis ning üldises plaanis ei ole see mitte niivõrd meditsiiniline ega psühholoogiline, vaid hoopis sotsiaalne probleem, millega tuleb eelkõige tegeleda makrotasandil. Veipi tarvitamine ehk üks sõltuvuskäitumise vorme, on omakorda tihedalt seotud stressiga ning kuna üldine kroonilise stressi tase kasvab, siis seeläbi sageneb ka sõltuvuskäitumine. Siiski saavad vanemad palju ära teha selleks, et nende lapsed sõltuvusainete lõksu ei satuks.
Ennetustöö üheks olulisuseks on enese kurssi viimine infoga, mis sõltuvusaineid puudutab.
Millised need on ja mida nende ainete tarbimine inimesega teeb?
Põhilisteks sõltuvusaineteks on nikotiin (sigaretid, e-sigaretid/veip, mokatubakas/tups), alkohol, energiajoogid, kofeiin, mõningad ravimid ja toidulisandid (näiteks kofeiinitabletid), narkootikumid (kristall, korgijook jt.), kanep.
Tuleb kindlasti ära märkida, et suhkur ja muud kontsentreeritud magusained mõjutavad samu ajupiirkondi, mis kokaiin ning on sama sõltuvuslikud. Seega kuulub ka suhkur stimulantide hulka, mis eriti kahjulikult mõjub laste ja noorte aju arengule ning millega ei tasu liialdada.
Kui nüüd tagasi e-sigareti juurde tulla, siis on teada koostisosad, mida see sisaldab ning ka see, et veipi koostis on väga mürgine.
Nikotiin (nicotine) – väga kergesti sõltuvust tekitav aine, mis noore inimese aju arengut pärssivalt mõjutab.
Propüleen glükool (propylene glycol) – aine, mida lisatakse toidule, mida kasutatakse jääsulatuses, lahustites ja kunstliku suitsutekitajates.
Kantserogeenid – ained, mis tekitavad vähki sh atsetaaldehüüd (acetaldehyde) ja formaaldehüüd (formaldehyde).
Akroleiin (acrolein) – taimemürk, mis tekitab pöördumatuid kopsukahjustusi.
Diatsetüül (diacetyl) – kemikaal, mis on seotud kopsuhaigustega.
Dietüleenglükool (diethylene glycol) – mürgine kemikaal, mida kasutatakse jää sulatamisel (näiteks lennukitel) ,tekitab kopsukahjustusi.
Raskemetallid nagu nikkel, tina, plii, tekitavad vähki organismi ladestumisel.
Kadmium (cadmium) – mürgine metall, mida leidub traditsioonilistes e- sigarettides, mis tekitab hingamisraskusi ja haigusi.
Bensüeen (benzyene) – gaas, mida leidub auto heitegaasides.
Mikroosakesed, mis tungivad sügavale kopsudesse.
KAS VANEMAD TÕESTI SOOVIVAD ENDALE VÕI OMA LASTELE SELLISEID AINEID MANUSTADA? Või on tarvitamine seotud ikkagi sellega, et puudub piisav info veipi kahjulikkuse kohta?
Tegelikult polegi e-sigarettide pikaajaline mõju laste tervisele veel täpselt teada, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode ning seetõttu on kõige parem seda enda peal mitte katsetada.
Noortel tasub meeles pidada seda, et:
• Kui tead kedagi, kes on juba ammu suitsetanud ja tema tervisega pole midagi hullu juhtunud, siis ära arva, et kõik inimesed ja kõik organismid on ühtemoodi. Sinu tervis ja sinu keha võivad reageerida teisiti. Ja usu, on parem, kui sa seda kunagi teada ei saagi, kuidas ained just sinu kehas toimetavad.
• Kui su sõbrad arvavad, et suitsetamine on lahe, siis sina ei pea selleks, et teistele meeldida, nendega alati samal arvamusel olema. Sa võid öelda „EI“. Usu, et tõelisi sõpru sa sellepärast ei kaota.
• Kui sa tahad oma suitsetamist õigustada ja lihtsalt ei usu seda, et e-sigaretid sulle halvasti mõjuvad, siis tea, et teed valesti! Tarka infot tasub alati uskuda.
• Kui teed veipi tuju tõstmise või rahunemise eesmärgil, siis oled valel teel. Üsna varsti hakkad vajama üha suuremaid koguseid ja sagedasemat tarvitamist, et e-sigaret üldse mõjuks ja et saaksid sama efekti kui alguses. Nii arenebki välja sõltuvus ja just seda e-sigarettide tootjad soovivadki.
Lõpetuseks veel koolipsühholoogide poolt lihtne soovitus lapsevanematele. Vaadake, mis lastel pinalis on (paljudele meeldib oma veipi sinna peita). Koolikoti küljetaskud, meigikott, kodused pliiatsite/vildikate/kriitide sahtlid on sellised kohad, kuhu e-sigaretid hästi “sulanduvad”. Kotist veipi avastades ja seejärel lapsega rääkides, olemegi astunud sammukese lähemale võimalusele, et laps seda enam kunagi ei tarvita.
Parimaid tulemusi saame luua koos tegutsedes!
Teksti autoriks on „Viljandi Laste ja Perede Tugikeskuse psühholoogide meeskond“
