Mida teha kui koolipäeva algus on lapsele vastumeelne?
Koolitõrke esinemine ja selle põhjused:
• Koolitõrget esineb igas kooliastmes;
• Raskused tekivad tavaliselt ühest etapist teise minekul (esmaspäev peale nädalavahetust, peale koolivaheaega, peale haigust, peale distantsõpet, koolivahetusel vms);
• Tekitajaks võivad olla üksildustunne, ärevushood, organismi reageeringud eelseisvale pingutusele, tundlikum loomus, õpiraskused, depressiivsed mõtted, nutisõltuvus, ülestimuleeritus, kodused mured, suhted koolis …;
• Liigsed ootused, nõudmised või surve ümbritsevatelt inimestelt või ühiskonnalt üldiselt;
• Probleemi põhjuseks võivad ka olla last ümbritsevad täiskasvanud. Põhjuseks võib olla mure vanema hakkamasaamise ja tervise pärast või vajadus lapsevanemat või õdesid-vendi toetada.
• Võimetus oma emotsioonidega toime tulla ja positiivset märgata.
Kuidas toetada last, kellel on koolitõrge?
• Tuleb läheneda olukorrale individuaalselt;
• Laps peab saama võimaluse oma olukorrast vahelesegamiseta ja hinnanguteta rääkida;
• Lapsele tuleb anda võimalus esmalt ise oma murele lahenduse leidmiseks;
• Kaardistada koos lapsega teda toetavate inimeste võrgustik, et leida sealt võimalusi olukorra muutmiseks;
• Vaadata üle unerütm, toitumine, füüsiline liikumine, nutireziim, päevareziim;
• Pöörduda probleemi tekkides klassijuhataja või koolipsühholoogi poole;
• Mitte põhjendada reaalse põhjuseta puudumisi;
• Oluline on sotsiaalsete oskuste õpe koolis ja kodus;
• Leida last toetavad tehnikad, mille abil mõtteid positiivsemaks muuta (toetavad laused, toetav mõte, talisman jms).
Vanemal on oluline mõelda sellele, kuidas tema ise vanemana toime tuleb, kui tema lapsega on muresid. Äkki vajab vanem ka ise toetust.
Võimalik on pöörduda Koolipsühholoogide Ühingu tasuta koolipsühholoogide nõuandeliinile 1226. Telefonile vastavad erinevad koolipsühholoogid tööpäeviti 16.00-20.00. Nõuande telefonil on võimalik ka kokku leppida regulaarsed vestlused ühe koolipsühholoogiga.
Karmen Maikalu ja Rita Rätsepa vestlusest tegi kokkuvõtte sotsiaalpedagoog Kristi Tikkerbär.
Kuula ka podcasti, kus on teemat lahatud põhjalikumalt:
