Lendasime lennukiga Tallinnast Stockholmi ja lend kestis vaid 45 minutit. Stockholmi lennujaamas algasid meie seiklused. Esimene väljakutse oli leida piletiautomaat, kust osta metroopilet. Lahked rootslased aitasid ning soetasime 90 päeva pileti 😃. Nii, et tuleme tagasi juuli lõpuks 😊.
Enne rongile jõudmist saime mitu korda lennujaama koos kohvritega läbi joosta. Üks juhatas ühes suunas ja teine teises. Meil oli 1,5 tundi aega jõuda suurde raudteejaama ning oli oht jääda viimasest rongist maha. Lõpuks jõudsime paar minutit enne metroorongi väljumist õigesse vagunisse. Sõitsime 18 minutit ja olime suures raudteejaamas. Ka seal ei teadnud me täpselt kuhupoole jooksma peame ning otsisime Stockholm – Borlänge rongi. Järgmise rongi väljumiseni oli aega 15 minutit. Õnnekombel leidsime õige rongi kiiresti üles. Esmamulje rongist oli ehmatav. Tume rong, pimedad vagunid, ühtegi inimest vagunis ei olnud, ainult meie ja tekkis küsimus, kas oleme ikka õiges kohas. Ees ootas 2 tunnine reis Stockholmist Borlängesse.
Ja kohal me olimegi. Otse hotelli oli meil maad umbes 500 meetrit, aga meie otsustasime kasutada Waze abi ning liikusime koos oma kohvritega umbes 1,2 kilomeetrit. Miks otse minna, kui saab ringiga 😄.
Ja kell 21.30 olimegi kohal.
Päev algas juba kell 7.50, kui Peter tuli meile hotelli järele. Sõitsime koolimajja, kus meid juba oodati.
Ljungbergsgymnasiet on kohandatud keskkool ja on mõeldud neile, kellel on vaimupuue. Kohandatud gümnaasium annab hea aluse, et saaksid aktiivselt seltsielus osaleda ning saaksid edasi õppida või tööd otsida.
Pakutakse seitset riiklikku programmi ja ka individuaalseid õpiprogramme:
Haldus, kaubandus ja kaubakäitlus
Sõidukite hooldus ja kaubakäitlus
Tegevused asuvad kolmes erinevas hoones: Erikslundsgymnasietis, Hushagsgymnasietis ja Kråktorpis. Õpilased jõuavad kooli kas bussi, rongi või invataksoga. Enamus lapsi käivad iga päev kodunt kooli, kuid kool pakub kaugelt tulijatele võimalust ööbida õpilaskodus. Koolil on 18 õpilaskodu kohta. Koolis õpib 114 õpilast vanuses 16-20 aastat. Noored õpivad selles koolis neli aastat ning sealt liiguvad nad kas tööturule või päevakeskustesse. Tööle suundub umbes 30% noortest. Koolis on 70 töötajat: õpetajad, spetsialistid, assistendid ja toetav personal.
Kohtusime direktor Mikaeliga, kes tegi meile umbes 45 minutilise tutvustuse ning meie andsime ülevaate oma tööst, tugikeskuse tegemistest ja Viljandi linnast:
Kogu esimese päeva toimetas meiega Peter, kes juhatas ja transportis meid erinevate majade ja ruumide vahel. Egle külastas päeva esimeses pooles esteetika programmi. Alguses osales tunnis neli õpilast ning nende jaoks oli seal üks õpetaja ja kaks assistenti. Vaatamata ühe õpilase protestimisele valitses klassis ikkagi rahulik õhkkond. Neljanda aasta õpilased pidid koostama enda kohta esitluse. Kõik tööd selles klassis käisid läbi kunsti. Alguses sõnastati töö sisu ning hiljem leidis see läbi kunsti väljundi. Hiljem lisandus klassi kaks nooremat õpilast. Õpetaja sõnul on päris keeruline, kui korraga on vaja juhendada lapsi, kellel on erinev töö. Enamasti on antud klassis käivatel lastel hea kunstiline anne, kuid ideid ammutatakse palju ka internetist ehk õpilastel on igas tunnis võimalik kasutada nii sülearvutit kui ka tahvlit. Üks noormees oli loonud videona loo röövlitest ning täna teeb ta sellele järjelugu, milleks on tal joonistatud juba ligi 50 pilti.
Eriti jäi meelde ühe noore loodud teos, kus ta kirjeldab oma valu. Tütarlapsel on skolioos ja see haigus tekitab tal seljavalu ning tema selgroog on kõver, mida on ka reaalselt näha. Pildi kirjelduses räägib tüdruk, et igas asjas on midagi ilusat ja ka valu võib olla ilus ning kõik kehad on samuti ilusad.
Siiri esimeseks külastuskohaks oli hotelli ja restorani programm. Õpetaja Nancy oli juhendaja ja teda aitasid kaks assistenti. Restorani õppeklassis oli korraga 16 õpilast. Iga laps sai personaalse menüü toidu valmistamiseks ja need ei olnud lihtsad toidud. Näiteks valmistati leiba, salsat, pirukaid, kooke jne. Iga õpilane sai kasutada personaalset pliiti või ahju. Siirile määrati eraldi õpilasest õpetaja. Noormees oli sellest väga motiveeritud. Siiri aitas teha salsat: tükeldas küüslauku, sibulat ja tšillipipart. Õpilane oskas ise kasutada pliiti ja toitu valmistades jälgis pidevalt korralikult retsepti. Kui toidud olid valmis, siis kõrvalruumis oli kaetud laud, kus maitsti üheskoos kõiki toite.
Seejärel Siiri külastas eriklassi õpetaja Charlotta toiduvalmistamise tundi. Tunnis oli kuus õpilast. Õpetajat aitas üks assistent. Valmistati salatit, praeti liha ja küpsetati kooki. Peale seda istuti ühiselt laua taha toitu nautima. Õpetajate – õpilaste omavaheline suhtlemine käis läbi nalja ja naeru ning õhkkond oli ülimalt positiivne. Toidud olid väga maitsvad. Ühiselt koristati laud, pesti nõusid ja korrastati ruumid.
Toiduvalmistamise tunnis õpetati lastele ka inglise keelt. Õpetaja näitas toidu peale ja ütles ingliskeelse sõna ning palus lastel seda korrata.
Peale lõunat läksime vaatama õpetaja Peteri sõidukite hooldusprogrammi. Õpilastel on võimalik õppida autode ehitust autosid lammutades, sest mõned kohalikud inimesed annetavad oma avariilised autod neile. Varuosad monteeritakse lahti, nummerdatakse ja võimalusel müüakse romulatele edasi ja nii saab kool tulu teenida. Õpperuumis saab autot nii seest kui ka väljast pesta, rehve vahetada, teha õlivahetust ning teha teisi pisemaid keretöid.
Peter oli meie saatja terve päeva jooksul. Ta on multifunktsionaalne inimene, ta jõuab töö kõrvalt mängida erinevaid pille ja teeb näitlejatööd teatris. Kaks aastat on ta juhtinud sõidukite hoolduse õppeprogrammi. Eelnevad neli aastat töötas ta õpetajana restorani ja hotelli programmis. Varasemalt on Peter osalenud paljudes rahvusvahelistes programmides, näiteks Sloveenia, Prantsusmaa, Eesti, Läti ja Leedu.
Päeva viimase külaskäigu tegime keele- ja kompetentsikeskusesse. Tutvustuse tegi keskuse juht Annelie. Keskuses on erinevad keeleprogrammid- kuni kolmekümne kahes keeles. Hetkel õpib läbi keskuse keeli üle tuhande õpilase. Õpet korraldatakse ka erivajadustega lastele. Selleks on kohandatud klassiruumid, kus on olemas kõik vajalik: vaheseinad, kõrvaklapid, arvutid ja muud vahendid.
Õpitakse keskuses kohapeal ja õpetajad käivad ka koolides. Rootsi keele omandamine on tõhusam läbi lapse oma emakeele.
Jalutuskäik ja õhtusöök Borlänge linna uudistades. Õhtusöök oli hiiglaslik.
Päev oli väga huvitav, lõbus, kuid samas ka väsitav.
Egle külastas sellel päeval Craft ja Productions programmi. Seal oli õpilastel võimalik õppida nii metalli-, maalri- kui ka puutööd. Egle osales puutöö tunnis.
Noored olid erineva tasemega ning valmistasid asju puupulgast kuni väikelaste mänguasjadeni välja. Lastega tegeles korraga kolm inimest, üks õpetaja ning kaks assistenti. Eriti avaldas muljet see, et nii õpetajad kui ka õpilased olid väga motiveeritud, rõõmsad ja positiivsed. Tundides luuakse tooteid ka müügiks. Asju müüakse mõnikord Facebooki kaudu, kuid ka korraldatakse jõulumüüke ja osaletakse laatadel.
Siiri osales äri ja administratsiooni programmis. Täna olid mitmed lapsed haiged ja tunnis osales ainult kaks õpilast. Siirile anti personaalseks giidiks Ethan, kes valdas vabalt inglise keelt. Noormees oli uuest ülesandest väga motiveeritud. Eelnimetatud programmis praktiseerisid lapsed graveerimist, tikkimist ja logode kleepimist esemetele. Õpilased valmistasid Eesti külalistele Rootsi Dala hobuse sümboliga tassi. Kui otsite mingit tüüpilist Rootsi sümbolit, ei vaja te midagi peale Dala hobuste (rootsi keeles “dalahäst” ). See väike puust hobusekuju on Rootsis traditsiooniline kingitus pulmadeks, sünnipäevadeks, aastapäevadeks ning koolilõpu- ja avamistseremooniatel. Need on ka populaarsed turismisuveniirid.
Õpilased valmistavad tooteid ka müügiks. Koolimajas on selle jaoks väike müügipunkt, kus pakuti näiteks: tasse, patju, klaase, pokaale, küünlajalgu, puidust mänguasju jne.
Kolmapäeviti toimub koolimajas kohvik-laat, kus õpilased praktiseerivad klientide teenindamist. Igapäevaselt on avatud koolimajas kohvik ning ostjateks on õpilased ja koolipersonal ning teenindajateks erinevad õpilased. Ehk iga päev on näha, et õpilastele pakutakse eluks vajalike oskuste õpet.
Egle ja Siiri järgmine külastus oli õpetaja Gunilla inglise keele tundi. Tunnis osalesid viis last ja üks neist oli koos tugiisikuga. Tundi alustati päeva kirjeldamisega: kuidas kooli jõudsid, mis ilm oli, kas sul on hea tuju, millised tunnid täna juba olid jne. Iga õpilane sai rääkida. Vajadusel õpetaja toetas ja aitas õpilast. Teine osa tunnist kulus töövihiku täitmisele. Õpetaja käis tunni jooksul mitu korda iga õpilase juures personaalselt juhendamas. Õpetaja Gunilla oli asendusõpetaja, kuid vaatamata sellele olid õpilased motiveeritud kaasa töötama, sest õpetaja positiivne suhtumine kandus neile edasi.
Sõime koolilõunat ning meie arvates oli toit maitsev (kala), aga lapsed nii ei arvanud 😃. Peale seda külastasime õpilaskodu. Kaheksateistkümnest õpilaskodu kohast oli hetkel täidetud kaheksa kohta. Igal lapsel on seal oma tuba. Püütakse luua kodune tunne: koos käiakse poes, tehakse süüa, pestakse pesu, koristatakse, veedetakse vaba aega jms. Õpilaskodus töötab kaks inimest, üks neist jääb noortega ka ööseks. Kogukonna hoiak erivajadusega inimeste suhtes on tolerantne.
Järgmisena tutvustas õpetaja Charlotta meile nutitahvli kasutusvõimalusi õpetamisel lastega, kes ei saa ennast keeleliselt väljendada. Õpetaja väitel on need lapsed oma keha vangid ning keegi ei tea täpselt, mida nad mõtlevad. Koolis pakutakse alternatiivseid võimalusi eneseväljendamiseks ehk kasutatakse nutitahvlit. Lisaks on selliste laste puhul oluline neid tähelepanelikult jälgida, sest igal liigutusel on tähendus. Öeldakse, et silmad on hinge peegel ja õpetaja sõnul saab ka tema sealt palju informatsiooni.
Viimane istumine oli koos kooli direktori Mikaeli ja õpetaja Peteriga. Õpilased valmistasid meile kauni võileivatordi. Tordi lahtilõikamise austav ülesanne anti Siirile.
Andsime tagasisidet kahest sisukast päevast. Direktor küsis, mis avaldas meile kõige rohkem muljet. Meie ühine arvamus oli, et kogu kooli personal ja õpilased on motiveeritud, rõõmsad, positiivsed ning sõbralikud. Tundsime kogu kehaga, et selles koolimajas on hea õppida ja töötada. Näiteks kuulsime, et lapsed ei soovi pikka suvevaheaega, sest koolis on nii tore käia.
Võtsime kaasa teadmise:
Oleme väsinud, aga õnnelikud ja tuleme suurte teadmistepagasiga koju tagasi. Täname vastuvõtjaid ning ootame neid Viljandisse külla. Nad lubasid tulla 😃!
Meie reisi lõpetas õhtune tore kohtumine õpetaja Bosse Erikssoniga Borlänge gümnaasiumist, kes aitas leida Erasmus+ programmi raames külastuskooli Ljungbergsgymnasiet. Siiri kohtus Bossega viimati aastal 2004, kui Vastemõisa valla lapsed käisid Sifferbos õpirändel. Möödunud on 20 aastat, kuid Bosse on ikka sama tegus ja energiline. Tõelised sõbrad on alles ka aastakümnete pärast 
.
Peale nende piltide tegemist hakkasime mööda lennujaama lennuki poole liikuma. Mõtlesime, et nüüd ei saa enam midagi valesti minna, aga me eksisime 😃, sest Stockholmi lennujaam oli arvatust suurem. Viimased 500 meetrit läbisime me joostes ja õnneks jõudsime napilt lennukile.
Tagasi Eestis!
