Mida teame küsida, seda võimegi saada!
Taimi soov oli Erasmus+ õpirändel olla Hispaanias ja koos Kerstiga 😊 Nii me siis alustasimegi võimaluste ja kontaktide leidmisega. Kiirel arutlemisel sõnastasime endale õpirände esmased eesmärgid: – et oleks lõbus, – igakülgselt huvitav, – omajagu põnev ja – hea taju ennetada mida iganes.
Õnne on meil sellel teekonnal päris palju olnud! Meie õpirände partneriks on Alicante Euroopa kool, peale esimest kirjavahetust oli meil info, et algkooli juht Katre on eesti rahvusest ja kontaktisikuks kooli poolt sai meile imearmas eripedagoog Anita. Kogu ettevalmistus periood: kirjavahetus, kokkulepete tegemine ja õpirände planeerimine oli väga sisukas ja meeldiv. Põnevust jagus meile küllaga, lisaks on Taimil juba varasemast huvi hispaania keele valdamise osas ja tema keeleõppe motivatsioon sai ettevalmistaval perioodil veelgi hoogu juurde.
Alustasime sõitu loomulikult Viljandist, sellest ka üks tutvustav foto, taamal paistab mägine maastik, kuid hispaania mäestikega kõrvutades on see pisut väiksem.
Lennukiga sõitsime marsruudil Tallinn-Kopenhaagen-Alicante, kaasas olid meile olulised karamellkommid (ennetustegevus)- need on abiks lennukis kõrvade lukku minemise vastu.
Lend Alicantesse kulges enamasti viperusteta, kuid on siiski ka midagi meenutada. Mõned juhtumised lennukis: lennukile liikudes paigutati Taimi ja veel mõne reisija käsipagas üldpagasi ruumi, mille nad said tagasi juba Kopenhaagenis. Käsipagasite sättimisel kukkus pagasisahtlist reisija küünarkark Kerstile pähe ning ühe eestlasest reisija pöördumine meie poole: „ kas ka meie kuulume Külle joogakängi ja oleme teel laagrisse Alicante lähistele?“
Meie siiras soov oli, et õpiränne igal moel hästi laabuks, seega otsustasime teekonna koolini ikka ennetavalt läbi teha. Kui olime „õige trammi“ peal, läbis Taimi kohaliku inimese abil piletiostu kiirväljaõppe ja seejärel olime valvsad, et õiges peatuses väljuda. Lühikese sõidu ajal omandasime ka kiirelt trammist väljumise oskuse- tuleb ukse juures olevat nuppu vajutada, sest siis need uksed ka avanevad. Kuid meie trammis sõitmise oskus ei olnud paraku piisav, sest õige nimetusega peatuses ka nupule vajutamise järel uksed jäid suletuks. Lõplik tõde on teadmata, kas vajutasime nuppu liiga hilja või ei olnudki peatust.
Hommik Alicantes algas vihmasajuga. See oli jälle väga huvitavalt ajastatud, sest eile me töötasime väga korralikult välja teekonna meie hotellist Alicante Euroopa koolini. Seekord leidsime õige trammiliini, sest Anita suhtles meiega juba alates meie siia jõudmisest ja hoolitses, kuidas me hakkama saame. Tänu tema juhendamisele, oskasime otsida, kuskohast kulgeb õige trammiliin koolini. Õnneks asjatab Taimi hispaania keeles muretult ning hotelli töötaja abiga telliti takso ning jõudsime kooli juurde planeeritust varem. Koheselt märkasime politseinikke, kes reguleerisid ülekäigurajal sujuvamat liiklemist. Hiljem saime täpsustavalt teada, et see tegevus siin on igapäevane, et tagada kooli tulijate kindlam turvalisus liikluses. Koolikeskkonna turvalisuse tagamisel rakendatakase erinevaid turvameetmeid ja üks meede on hoonesse sisenejate registreerimine, nii ka meil õpiränduritel tuli turvatöötajale esitada isikut tõendav dokument ning peatselt kohtusime särasilmse Anita´ga.
Me oleme mitmeid kuid mõelnud ja kirjavahetuses püüdnud väljendada tänulikkust Alicante kooli juhile, et saame selles koolis kogemuspagasit täita. Nüüd kohapeal olles oleme tajunud hoolivat suhtumist ja tunnet, et oleme siia oodatud. Õpirände päevadeks (kokku on neili päeva) on meile koostatud tundide ja tegevuste plaan. Täna, esimesel päeval oli hommikune kohtumine koolijuht Katre ja eripedagoog Anitaga. Formaalsed asjatoimetused korraldatud, Eestist kaasavõetud kingitused jagatud ning algasidki meie õppetunnid selles koolis.
Matemaatika (3. klass), meesõpetaja professionaalsus ja vitaalsus oli imetlusväärne, kogu tunni vältel lastega vahetu toetav suhtlus, parasjagu humoorikaid näiteid arvutamise õppes, õpilaste erisustega arvestamine ja nende innustamine. Õpetuse ja õpilaste õppetöös osalemise toetamiseks on klassides abiõpetaja või ka tugispetsialist (nii oli ka selles klassis). Muusika, ohhoo põnev, meesõpetaja ja tund toimub hispaania keeles! Kogesime laste osavõtlikkust muusika, rütmide tajumisel ja liigutuste tegemine haaras ka meid kaasa tegema, mis oli meilegi tore!
Koolitundides vaatlemisel oli tajutav abiõpetaja tähelepanelikkus, tema kohalolu vajalikkus, tähtsus ja osavõtlik oskuslik tugivajadus ainetundide tegevustes. Märkasime tundides kahe spetsialisti (klassiõpetaja-tugispetsialist) vaikivat koostöist sünergiat ja igakülgset õpilaste õppeprotsessis osalemist, nende motiveerimist ja selle toetamist, julgustamist ja innustamist.
Toetav ja hooliv keskkond on igaühele vajalik ja oluline. Märkasime, et lapsed liiguvad tunni ajal klassis vaikselt ja tunnitegevust häirimata, teavad ja leiavad puuduvad töövahendid (näiteks värvipliiatsid ja teritaja). Õpilased on tundides sõbralikud, koostöised ja aktiivsed. Kui lastel oli raskusi õpetaja jälgimisel ja nad muutusid ülemeelikuks, aitas Anita leebelt hea sõnaga neid õige järje peale. Lapsed tunnevad ennast koolipäeva jooksul turvaliselt ja hoituna!
Vahetundide ajal saavad lapsed kooliõues tegeleda neile meeldivate liikumistegevustega, täna nägime rohkelt lauatennise mängijaid, tüdrukuid kes tegid akrobaatilisi harjutusi ning eraldi on sopid ja kohad erivajadustega lastele, kes on koos assistendiga. Vahetundide ajal on lapsed oma klassis või siis enamasti õuealal, nendega on ka täiskasvanud.
Meil- Taimil ja Kerstil, oli selles koolis nii palju põnevat, kuigi siin on kirjas väike kokkuvõtlik ülevaade!
Kaks fotot: Vasakul Alicante tänav. Paremal kooliõpilase poolt lego klotsidest loodud Alicante tänav.
Olime hommikul varakult kokkulepitud ajal koolimaja juures, politseinikud kenasti liiklust reguleerimas. Teekond selge ja astusime asjalikult lillade turvaväravate juurde, kuid tänane turvatöötaja ei teadnud meie tulekust midagi 😊 Muidugi laabus kõik väga kiirelt, kui saime ise ka aru, et seisime vale värava juures. Siit siis õppetund- ole tähelepanelik! See koolimaja on kahekorruseline pikk hoone, mis on kompaktne, nii ruumide kui õueala paigutuse osas. Meeles peab pidama, et meie oleme õpirändel kollase uksega hoone osas ja on veel rohelise uksega sisenemine. Oluline on teada värvust, mis tagab õigesse sihtkohta jõudmise.
Foto: Jalgpalli mängimise võimalus. Õueala soodustab mitmekülgseid liikumisvõimalusi
Koolitundides märkame õpetajate toetavat ja innustavad suhtumist. Õpiabi tund, inglise keele õpetus kahele õpilasele, kellest üks oli eestlane. Me kindlalt ei tea, kuid oli taju, et lapsed olid sõnu lugedes motiveeritud. Õpetaja oli nii innustav, samas vajadusel korrigeeris hääldust, kui igaühe elevus tõusis, kui selle õppeosa lõpetuseks võttis õpetaja stopperi ning sõnad tuli lugeda aja peale. Seda tehti korda mööda ja ajapeale lugemises osales ka õpetaja, mängiti inglise keelse sõnavara täiendavaid mänge. Lõpumängus osalesime ka meie, kusjuures mängu reegleid tutvustas meile eesti laps, seda jälgisid ja kuulasid huviga õpetaja ja teine õpilane. Mängida oli tore!
Oleme tähele pannud, kui heliseb tunnikell, siis see kostub pigem koridorist ning õpilased ega ka õpetaja sellele helile kuidagi tähelepanu haaravalt ei reageeri. Saime teada, et nooremate laste tunnid kestavad 30 minutit ja alates kolmas klass on tunni pikkus 45 minutit, kuid ennekõike lõpetab tunni õpetaja.
Eesti keele tund, eesti lastele. Õppimine väikeses grupis võimaldab individuaalset lähenemist, pakub turvatunnet ja rahulikumas tempos uute teadmiste omandamist. Ju on ka õpetajal võimalus tagada õpilasele parim õpetus ja arvestada vajadusel igaühe erisustega.
Selle klassi õpilastel oli täna ujumise tund, mis toimub ühes spordikeskuses. Meie küll ujumise tunnist osa ei saanud, kuid peale seda tundi olid lapsed justkui erksamad, aktiivsed ja võib olla ka koolipäevast väsinud. Igatahes matemaatika tunnis märkasime laste aktiivsemat olemist ning õpetaja professionaalsed oskused õpetuste edasiandmisel olid kohased. Kui spetsialist valdab häid metoodikaid, valdab tehnikate kasutamist, siis need on toetavad ja võivadki tagada eesmärkide täitumise.
Foto: Väravatest sisse tulles sein kooli sisealal.
Foto: Koolimaja fuajee, pildil on ka Kersti.
Foto: Koridoris, klasside uste kõrval on nagid laste isiklike asjadega. Taimi stendil infot uudistamas.
PROXIMA PARADA (järgmine peatus)
Seiklus trammidega. Piletiost on nüüd küll väga selgeks saanud: vajutad õigele nupule- ekraanil on valikus vähemalt kümme värvilist vajutamise kohta. Seejärel paned masinakasti raha, mündid või paberraha, kuid saab ka kaardiga maksta ning siis trükib masin sulle pileti, üks pilet maksab 1,50.- eur. Meil oli teadmine, et sõit hotelli pidi kiire ja lühiajaline olema. Trammi aknast vaadates paistis meri, rannas olevad inimesed, sest soojakraade on täna +30 ning siis selgus, et tramm jõudis lõpp peatusesse. Mis siis ikka, astusime teisele poole perrooni ja sõitsime järgmise trammiga tagasi, õnneks nüüd natuke lühema vahemaa ja jõudsime õiges peatuses väljumise järel kindlal sammul astudes oma hotelli.
Veel kaks päeva siin Alicantes ja meie teadlikkus siinsest keskkonnast on mitmekülgselt rikkalikum.
Teame, et selles koolis on kolm õppepäeva pikad ning kolmapäev ja reede on lühemad. Lühikestel päevadel on võimalus osaleda peale tunde kooli huviringides ja huviringe on valikus ligi 40. Täna oli meile loodud õpirände pikim päev. Saime osaleda lausa kuues tunnis, nende hulka kuulusid õpiabi tunnid. Alicante Euroopa koolis võib kuulda väga-väga erinevate riikide keeli. Koolis on kasutusel neli erinevat põhikeelt: inglise, hispaania, prantsuse ja saksa keel. Näiteks võib laps õppida hispaania keeles, kuid ta emakeel on eesti keel, kõik sõltub pere otsusest. Lisaks on loodud võimalused, et laps saab omandada oma emakeele, selleks on eraldi õpiabi tunnid. Näiteks õpib laps inglise keeles ja saab eraldi õpiabi inglise ja eesti keeles, sest tema emakeel on eesti keel ja inglise keeles vajab lisatuge. Uskuge, meil on tõesti olnud kõik need kolm päeva olnud väga huvitavad ja sisukad. Oleme nii tänulikud ikka ennekõike Anitale, kes on sellise nädalaplaani meile koostanud. Mida oskaks tugispetsialist veel rohkem tahta, et õpirändel koged sisukalt läbimõeldud programmi kaudu nii mitmekülgselt korraldatud õppetegevusi ja meie arvates selgelt läbimõeldud ennetustöö- kuidas teise emakeelega laps kohaneb uues keelekeskkonnas, mil moel ta on toetatud, et kohanemine oleks sujuv ja tore.
Foto: Õueala, hommikune kogunemine (õpilased panevad kotid oma klassi kogunemiskohale)
Siin koolis on päriselt tore! Päeva lõpus kohtusime koolijuht Katrega ja saime temalt kingituseks Alicante Euroopa kooli õpilaspäeviku. Saime teada, et päeviku esikaanekujunduseks korraldatakse koolisisene konkurss, noorteks kunstnikeks on neljanda klassi õpilased ja ka võidutöö otsustavad sama kooliastme lapsed. Samuti peegeldasime oma õpirände emotsioone ja positiivset kogemust.
Foto: Selle õppeaasta õpilaspäevik
Täna säästsime raha (kolm eur-i), trammis oli piletimüügi aparaat lausa kinni teibitud ja piletit me osta ei saanud. Meil oligi vaja sõita selle trammiga ainult üks peatus, sest hotelli juurde saime sõita edasi teise trammiga. Taimi on nüüd igal moel trammipiletite ostmise spetsialist😊 Lisame siia ka fotod.
Püstitan nüüd küsimuse??? Kui sagedasti inimesed veel saadavad praegusel ajal postkontorist kaarti või kirja? Soovisime kirja saata, kuid juba postkontori leidmine oli omaette suur ettevõtmine. ÕNN liigub koos meiega ja see on kogu õpirände planeerimise algusest alates (juba pea kaks aastat)! Leidsime heade inimeste abiga postkasti paar põiktänavat Kiri sai soojalt maalt postitatud, tuleb ainult olla tähelepanelik, järjekindel ning soovid täituvad. Lisame siia ka foto, on ju uhke kollane postkast!
Septembris oli tugikeskuse spetsialistidele üleskutse: “loeme oma samme!“ Taimi ja Kersti on sammude lugemisega väikeses ajanihkes, meie sammud saavad kirja oktoobris. Juba siin oldud nelja päevaga on meil samme niivõrd palju, et neid on mõne aastajagu ette! Alicante on liikumise harrastajatele sobiv piirkond.
Hispaania on mõnusalt soe maa, ka oktoobrikuus. Täna õhtul kell 20.05 oli õhusooja +25 ja samaväärt soe oli merevesi. Väike täiendus hispaania keele sõnavarasse, numbrid 7-0-6 on hispaania keeles siete- zero- seis, nende numbritega saab näiteks hommikul söögikohta siseneda. Hasta mañana!
Foto: Alicante rand- ühistreening. Mitme km pikkusel alal on mitukümmend võrkpallimängu ala.
Perfecto (täiuslik), see sõna võtab kokku meie õpirände eesmärkide täitumise.
Oleme igas postituses põgusalt kirjeldanud kohaliku ühistranspordi võimalusi ja selle kasutamise oskusi, äge- see on praegu selge 😊 Me (Kersti ja Taimi) liikleme pigem auto või jalakäijana ja ühistranspordi kasutamise oskused vajavad tõenäoliselt ka Eestis harjutamist. Kuid jagame lühidalt Alicante taksoga sõitmise kogemust. Kuna lähtusime projekti üldeesmärgist- ennetustegevus, oli meil igaks hommikuks selge ajaplaan ja kõik toimis suurepäraselt, olime alati õigel ajal sobivas kohas. Tänane taksosõit oli meeldejääv, kõik kurvid olid sirgemad ja sõidu kiirus väga hoogne. Sõiduki juht avas mõlemad eesmised küljeaknad, meie juuksed lendlesid ja lehvisid ning minu (Kersti) selg pressis jõuliselt suure hoo inertsist vastu seljatuge. Tihedama liiklusega tänavale jõudes vahetas kõrval sõidurajal buss ootamatult sõidurada, meil vedas, sest pääsesime kokkupõrkest.
Tänane koolipäev oli samuti tempokas ning haarasime kogetud muljeid veelgi juurde. Nii põnev on teise spetsialisti (julgen öelda- kolleegi) töökogemuste vaatlus, esmalt on see austus, lugupidamine ja tänulikkus selle võimaluse andmise eest ning teisalt õpilaste koostöövalmidus võõraste kohalolul. Osalesime taas inglise keele õpiabi tunnis ja need lapsed on alustanud inglise keele õpet septembris. Kõik tunnid on olnud nii erinevalt huvitavad, just ennekõike spetsialisti oskus oma töös väikeseid nüansse lisades eelnevalt õpitu kordamine ja uue omandamine. Oleme iga päev näinud rõõmsaid ja õppimishuvilisi lapsi, selle loojad on nende õpetajad.
Anita, eripedagoog nõustaja, meie kontaktisik ja suure südamega inimene, kes koostas meile sellise põneva ja mitmekülgse õpirände programmi. Oleme nii, nii rahul ja tänulikud tema poolt läbimõeldud ja meile loodud programmi eest, need saadud kogemused oleme lisanud isiklikesse „ tugispetsialistide tööriistakohvritesse“! Tänases ajaplaanis oli üks pikem meiepoolne peegeldus ja tagasivaade neile neljale päevale, lõpuks kujunes mitu kohtumist ja see oli väärtuslik. Käisime tugispetsialistide toas, kus oli mitmekesine metoodiliste vahenditega kapp, vaatasime ja arutasime koos Anitaga nende vahendite praktilist kasutamise võimalusi. Üks peamine, mida ka siin koolis kogesime ja mis peaks olema igale tugispetsialistile teada tarkus, kus iganes maailma nurgas- IGAÜHE PANUS ON OLULINE (õpetaja, laps, lapsevanem, tugispetsialist), võrgustikutöö.
Foto: Alicante Euroopa koolis on hiljuti sisustatud sensoorne tuba, erinevateks tegevusteks.
Käisime täna lasteaia kahes rühmas ning saime pikalt rääkida õpetajaga, kelle kodumaa on Ameerikas. Tõeliselt entusiastliku pühendumusega rääkis ta põgusal kohtumisel enda tööpõhimõtetest, metoodika rakendamisest ning pühendumisest laste igakülgsesse arendamisse. Samamoodi on lasteaias väga mitme riigi lapsi, kellel inglise keele oskus veel puudub. Tuleme peagi koju Eestisse, kogutud infot lasteaiaõpetajatele jagama.
Foto: Alicante Euroopa kooli rühmaruum ja selle osana, väike õueala
Keeleoskus on muidugi väga oluline ja teeb elu suhtlemisel lihtsamaks, kuid igal inimesel võivad olla oma piiratud oskused. Meie keeleoskuse tase meid õpirändel väga ei piiranud, sest meil läks nii hästi, et saime sisukamaid vestlusi arutada eesti keeles. Samuti kogesime sedagi, et igapäevaselt teretas meid kooli HEV koordinaator eesti keeles ja oli veel õpetajaid, kes ütlesid kohtumisel: „Tere“. Iga päevaga kasvas suhtlemisel teisest keelest arusaamine ning tahe ja julgus ise rääkida. Kuid julgeme küll öelda, et võõrkeele õppimiseks oleme me mõlemad veelgi rohkem motiveeritud ja sellega jätkame.
Lõunalauas päeva lõpetades ühines meiega eesti keele õpetaja ja nõnda me arutasime veelgi Alicante kooli õpilaste toetamisest, jagasime vastastikku infot õppevahendite ja metoodika võimaluste kohta ning oli niisama tore vestlusring. Kooli õuel kohtusime veel direktor Katrega, tegime kiirelt mõned ühised fotod ning kui veel kord olime saanud vastastikku tänulikkust jagada, tänasime turvatöötajat ning ongi seekordne õpiränne lõppenud!
Gracias, Gracias, Gracias! (Aitäh, aitäh, aitäh!)
Esimesel päeval oli siin mega soe ning meil oli kindel siht üle vaadata Alicante keskus, Santa Barbara kindlus ja Museo de los Fogueres (jaanitulede muuseum), postkontor ja otsida välja mõni huvitav raamatupood. Selle asemel, et merre sukelduda, sättisime oma sammud trammipeatusesse. Trammi sisenedes otsisime mingit tädikest, kes meile pileteid müüks aga ta oli juba vist juba lahkunud (nüüd teame, et trammides abistavaid tädisid ei ole). Suundusime siis trammis piletiautomaadi juurde, mida ma juba ette pelgasin. Probleeme juba kaugelt ennetades, palusin ettejuhtuvat rätiga naist “Ayudame”, et kas ta aitaks mind. Tema väga lahkelt aitas ja piletid me kätte saime.
Oli huvitav mööda Alicante tänavaid avastusretke teha. Me polnud jõudnud veel kaardil välja otsida, kus see Santa Barbara kindlus täpselt asub ja kus see lift on, millega jalavaeva vähendades mäe tippu saab kui nägime huvitavaid treppe, mida mööda liikus palju rahvast. Kahel pool treppide kõrval kõrgusid mäenõlvale ehitatud majad. Alicante vanalinna selles osas on kitsaid tänavaid, treppe ja värvikalt kaunistatud majafassaade (seintel stiilsed sinised lillepotid). Kersti sai siin ennetustööga tegeleda kui läks appi noorele emale, kes ühe käega väikest last süles hoides ja teise käega vankrit trepist alla põntsutades vaeva nägi. Kuigi Kersti liikus vahepeal vastassuunas õige koha suhtes, suutis ta lõpuks siiski oma abistataval lasta oma teed minna ja jätkas edasi rühkimist õiges suunas.
siia on plaanis väike video lisada
Enne mäkke ronimist, tegime peatuse Sotsiaalhoolekande maja ees. Ei tea, miks me küll seda tähele panime -kas see asutus tegeleb ka ennetustööga?
Foto: Alicante linna Sotsiaalamet.
Ja no lõpuks siis olime kindlusele juba väga ligidal ja saime linnavaated ka tehtud ja siis jälle mööda treppe teistpidi alla, ise ikka silmadega piilumas, et äkki oleks kedagi vaja ennetavalt trepist üles või ka alla aidata. Vahepeal aitasime iseendid ka, istudes vanaaegse pingi peal ja puhates oma jalgu. Kõigepealt tuleb enda eest hoolt kanda, et suudaks teisi paremini abistada.
Foto: Alicante, Santa Barbara kindlusesse viiv trepp, kõige maalilisem vanalinna osa
Hoguerase muuseum paistab silma värviliste toretsevate figuuridega. Seal on huvitav ka lastega käia. Muuseumis on kujud, mis valmistatakse spetsiaalselt jaanitulede festivalide jaoks ning mis enamasti jaanitulede paiku ära põletatakse. Muuseumis säilitatakse osa kujudest, mis on saanud erilise au osaliseks.
Foto: Kunstimuuseumis, kurb meremehe kuju “Ka mehed nutavad”
Taimile meeldis kurb meremehe kuju, sest merre polnudki veel ujuma saanud. Sellel sildil on kirjas “Els homes tambe ploren”, mis tähendab valenciano keeles “Ka mehed nutavad”- ka meestel on õigus kurbust väljendada. Kõige kõnekam detail selle kuju juures on see, et mehel on käed suu ees-meremees justkui hoiab oma tundeid tagasi, sest mees peab olema tugev. Festivali kujudega väljendatakse ühtlasi ka ühiskondlikke mõtteid, emotsioone ja kriitikat.
Vanalinnast leiab ka Seenetänava. Sinna sattusime täpselt samamoodi kui Santa Barbara kindluse juurde. Kuskil kukla taga oli juba info talletunud (eks teatavat sorti ennetustöö oli juba eelnevalt Viljandis tehtud) ja söögikohta otsides komistasimegi sõna otseses mõttes seente otsa ja mis seal salata, ka imemaitsva pastaroa otsa. Ennetasime sõna otseses mõttes korraga 2 nälga – nii toidu kui vaatamisväärsuse osas.
Foto: Alicante centrum, seentega tänav
Raamatupoode leidsime me lausa kaks, seal saime väikesed sisseostud sooritada, Taimi loeb nüüd ka hispaaniakeelseid raamatuid. Linnas ringi jalutades sattusid meile teekonnal väga sagedasti ette suured loomaliha rümbad, Kersti julgustas küll Taimit, et vähemalt üks jurakas vinnutatud looma tagumine kints võiks inimesel kodus toiduks olla, kuid sinna see toidupala jäi.
Alicante on mõnus puhkamise linn, saab ujumas käia (seekord meie ujuma ei jõudnudki), vanalinn hiilgab lõputute tänavate poolest, suurepärane on jalutamiseks rannapromenaad, sportimise ja vaba aja veetmise kohana. Kes küll teab, kas ühel kenal päeval oleme siin taas enda tuhmunud jalajälgi taas värskendamas!
Adios!
