Esmaspäev, 8.06.2026.
Saabusime Palangasse. Pärast majutusse sisseseadmist tegime jalutuskäigu linna promenaadil. Nädala alguses kohtas promenaadil vähe jalutajaid. Õhtusööki nautisime Vanaemade Residentsis 🙂 Sõime Leedu rahvustoitu tsepeliine (cepelinai). Kohalikud maitsed ja meeldiv atmosfäär pakkusid hea sissejuhatuse eelseisvasse õpirände nädalasse.
Teisipäev, 09.06.2026.
Päeva alustas kohtumine Kretinga linnapeaga. Antanas Kalnius tutvustas piirkonna arengusuundi, haridusvaldkonna prioriteete ning kohaliku omavalitsuse rolli kogukonna toetamisel.
Linnapea rääkis kohtumisel uuest hariduskorraldusest, mille eesmärk on integreerida erivajadustega õpilased üldkoolidesse. Meeri sõnul on tegemist olulise sammuga kaasavama ühiskonna suunas, kuid muudatus on tekitanud ka vastakaid arvamusi.
Mõned lapsevanemad on väljendanud rahulolematust. Nende arvates võib erivajadusega õpilane klassis mõjutada õppetöö tempot ning nad küsivad, miks peab nende laps sellises olukorras õppima? Linnapea mõistab neid muresid, kuid usub, et süsteemil on palju eeliseid.
Tema hinnangul annab kaasamine erivajadustega õpilastele võimaluse kasvada ja areneda koos omaealistega, õppida suhtlema ning tunda end kogukonna täisväärtusliku liikmena. Samal ajal saavad nende vanemad käia tööl, teades, et nende lapsel on koht haridussüsteemis ja vajalik tugi olemas.
Antanas Kalnius rõhutas, et kaasava hariduse õnnestumiseks ei piisa ainult heast ideest. Vaja on piisavalt tugispetsialiste, õpetajate koolitamist ja koolidele lisavahendeid.
Seejärel toimus kohtumine aselinnapea Vaida Jakumienė, omavalitsuse asutustevahelise koostöö koordinaatori Lina Bruzdeilynienė ning Kretinga Rajooni Rahvatervise Büroo esindajatega. Arutleti hariduse-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöövõimaluste üle ning tutvuti kohalike tugisüsteemide ja ennetustegevustega.
Aselinnapea tutvustas ennetustöö projekti, mis toetub neljale nurgakivile.
Aktiivne liikumine. Eeskujuks on võetud Islandi süsteem, kus noori suunatakse osalema huvitegevuses, spordis ja kogukondlikes ettevõtmistes. Selline lähenemine aitab vähendada riskikäitumist ning tugevdab noorte kuuluvustunnet. Viimase kolme aasta jooksul on piirkonna laste osalemine spordikoolis ja -klubides tõusnud kolmandiku võrra.
Teiseks oluliseks nurgakiviks on laste ja noorte vaimne tervis. Peagi valmib laste ja noorte päevane vaimse tervise keskus. Aselinnapea sõnul on tegemist meditsiinilise keskusega, kus lapsed ja noored saavad kiiresti professionaalset abi enne, kui probleemid süvenevad ja vajavad haiglaravi. Hetkel on lähim abi võimalus 50km kaugusel Klaipedas.
Kolmandaks nurgakiviks on dialoog – aselinnapea ja laps ning aselinnapea ja lapsevanemad. VAU, milline pühendumus ja usaldus. Laste ja noorte heaolu sõltub suurel määral kodusest keskkonnast ning probleemide lahendamisel tuleb vanemad kaasata partneritena, mitte süüdlaste või kõrvalvaatajatena.
Neljandaks nurgakiviks on koostöö. Tegutsetakse ühtse võrgustikuna, vahetades infot ning toetades üksteist. Esmalt käivitatakse abi ning seejärel täidetakse dokumendid. Esmane kohtumine on konfidentsiaalne ja anonüümne.
Kell 12.30 toimus linnapea ja aselinnapea vastuvõtulõuna Kretinga Muuseumi talveaias. Lõunasöögi käigus jätkus kogemuste vahetamine ning arutelu haridusasutuste ja kohaliku omavalitsuse koostöö teemadel.
Lõunasöögilauas arutleti Leedu ja Eesti rahvustoitude üle. Nalja tekitas kama koostisaine tõlkes “bad milk” (hapupiim).
Pärastlõunal külastasime Kretinga J. Pabrėža Ülikooli Gümnaasiumi, kus tutvusime kooli õppekorralduse, tugisüsteemide ning õppijate toetamise praktikatega. Erilist huvi pakkusid kaasava hariduse põhimõtted ning erinevate spetsialistide koostöö õpilaste arengu toetamisel.
Gümnaasiumi juhtkonna peamine eesmärk on aidata noortel kujuneda hoolivateks, vastutustundlikeks ja teistega arvestavateks inimesteks. Kooli tegevus põhineb veendumusel, et positiivseid käitumismustreid saab kujundada toetava keskkonna, usalduslike suhete ja praktiliste tegevuste kaudu. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu sellele, et õpilased õpiksid üksteist aitama, rahumeelselt konflikte lahendama ning oma tegude eest vastutust võtma.
Koolis viiakse läbi mitmesuguseid tegevusi, mis toetavad noorte sotsiaalsete oskuste arengut ja aitavad ennetada riskikäitumist. Vajadusel kasutatakse ka spetsiaalset meedet, mille käigus liigub noor koos täiskasvanud juhendajaga kuni 24 tunniks tavapärasest keskkonnast eemale. Selline lähenemine aitab keerulistes olukordades pakkuda rahulikku ja turvalist keskkonda, kus noor saab oma käitumist analüüsida ning saab vajalikku tuge.
Oluline roll on õpetajatel, kelle tööd toetavad mentorid. Mentorlussüsteem aitab õpetajatel toime tulla keeruliste olukordadega ning arendada oskusi, mis toetavad õpilaste heaolu ja arengut. Kooli juhtkond peab oluliseks, et õpetajad ei keskenduks ainult õppetööle, vaid looksid õpilastega ka usalduslikke ja isiklikke suhteid. Just sellised suhted aitavad sageli märgata probleeme varakult ning toetada noori enne, kui raskused süvenevad.
Õpperuum:
Koolis on välja töötatud toimiv süsteem välismaalt saabunud õpilaste lõimimiseks. Uusi õppureid toetatakse keeleõppes, koolis kohanemisel ja õppetöös osalemisel. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et välismaalastest õpilased tunneksid end kogukonna osana ning leiaksid kiiresti sõpru ja toetajaid. Samuti aidatakse kõiki õpilasi eksamiteks valmistumisel, et tagada neile võimalikult head õpitulemused ja edasised haridusvõimalused.
Õpilaste toetamisel teevad tihedat koostööd õpetajad, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Nende ühine eesmärk on tagada, et iga noor tunneks end koolis turvaliselt, väärtustatuna ja hoituna. Selline koostöö võimaldab märgata nii õpiraskusi kui ka sotsiaalseid või emotsionaalseid probleeme ning pakkuda vajalikku abi õigel ajal.
Nagu meilgi on eksamiruumiks kujundatud spordisaal. 120 lauda on ootel.
QR-kood juhib õpilase õigetele raamaturadadele.
Kooli igapäevatöös on siiski ka väljakutseid. Suurimate probleemidena tuuakse esile mobiiltelefonide liigne kasutamine ja veipimine. Mõlemad mõjutavad noorte keskendumisvõimet, tervist ja õpitulemusi. Seetõttu tegeletakse nende teemadega järjepidevalt nii ennetustöö, teavitamise kui ka individuaalse nõustamise kaudu.
Rahvusvaheline koostöö on kooli oluline tugevus. Koolis on aktiivne Erasmus+ programmi eestvedaja, kes koordineerib nii õpetajate kui ka õpilaste osalemist rahvusvahelistes projektides. Programm on kahesuunaline – kooli õpilased ja õpetajad saavad külastada partnerriike ning samal ajal võõrustatakse külalisi ka oma koolis. Koostööpartnerid asuvad muu hulgas Skandinaavia riikides, Madalmaades ja Itaalias.
Rahvusvaheliste projektide kaudu ühendatakse õppimine ja multikultuursus. Õpilased saavad tutvuda erinevate haridussüsteemide, kultuuride ja eluviisidega ning arendada oma keeleoskust ja suhtlemisvõimet. Samal ajal õpitakse väärtustama kultuurilist mitmekesisust ning mõistma erineva taustaga inimeste kogemusi. Kool usub, et sellised kogemused aitavad kasvatada avatud maailmavaatega noori, kes suudavad edukalt toime tulla üha mitmekesisemas ühiskonnas.
Päeva lõpetas jalutuskäik munkade radadel, mille käigus tutvusime Kretinga ajaloo, kultuuripärandi ja frantsisklaste tegevusega piirkonnas. Giid andis hea ülevaate linna kujunemisloost ning selle olulisest rollist Leedu kultuuri- ja haridusloos.
Kolmapäev, 10.06.2026.
Tutvumine Kretinga Marijos Tiškevičiūtės lasteaed-kooli õppekorralduse, tugisüsteemide ning kaasava hariduse rakendamise praktikatega. Kohtusime kooli juhtkonna ja tugispetsialistidega. Direktor tutvustas meile kooli arengusuundi ja uuendusi.
Kretinga Marijos Tiškeviciūtė koolis on 33 õpilast, keda arendatakse toimetuleku õppekava järgi, vanuses 2–21 aastat.
Oluliseks tulevikuplaaniks on uue koolimaja ehitamine, mis võimaldaks kõigil lastel paremini ära mahtuda ning luua sobivamad tingimused erivajadustega õpilastele. Plaanis on pakkuda osadele lastele võimalust viibida koolis terve nädala. Mõne pere jaoks tähendab igapäevane koolitee kuni kolme tunni pikkust sõitu. Ratastoolis või nägemispuudega lapsed peavad seetõttu ärkama juba kell viis hommikul.
Koolimeeskond plaanib lähitulevikus alustada koolipäeva kell 9.00. Osa lapsevanemaid ei toeta seda muudatust, sest nad soovivad lapsi isiklikult koolibussile üle anda.
Erivajadustega lastele pakutakse koolis mitmekülgset tuge, sealhulgas: massaaži, füsioteraapiat, tegevusteraapiat (ergoteraapiat), psühholoogi teenust, sotsiaaltöötaja tuge, abiõpetaja tuge.
Kooli töö keskmes on koostöö ning personaalne lähenemine. Suurt tähelepanu pööratakse usalduslike suhete loomisele ja iga lapse individuaalsete vajaduste mõistmisele. Alles seejärel keskendutakse akadeemiliste teadmiste ja oskuste arendamisele. Kooli põhimõtteks on, et kõige tähtsam on õpetada last olema inimene – toetada tema arengut, heaolu ja oskust ühiskonnas toime tulla.
Vaimse tervise suvelaagri joonistused:
Kretinga M. Daujoto progümnaasiumis tutvustati õppe- ja kasvatustööd, erivajadustega ning muukeelsete õpilaste toetamist. Kogemuste vahetamine haridusasutuste koostöö ja õpilaste heaolu teemadel.
Kool on inseneeria suunaga. Selles õpib 1005 õpilast ja töötab 76 pedagoogi. Kooli arengut suunab juhtkonna poolt koostatud põhjalik arenguplaan, mis toetab nii õpilaste akadeemilist kui ka isiklikku arengut.
Ligikaudu 10% õpilastest on erivajadusega. Iga õpilase jaoks koostatakse samuti individuaalne õpi- ja arenguplaan. Tugiteenuseid pakkuvasse meeskonda kuuluvad kolm eripedagoogi, kolm logopeedi, kaks psühholoogi ning kaks sotsiaalpedagoogi, kes pakuvad õpilastele vajalikku tuge.
Koolile on oluline lisaks teadmiste edasiandmisele arendada õpilaste vaimseid ja sotsiaalseid oskusi. Õpetajad loovad ise vajaduspõhiseid projekte, mida rahastab kohalik omavalitsus.
Inseneeriaõppe raames osalevad õpilased VÕTA programmis, mis keskendub teadmiste ja oskuste praktilisele rakendamisele ning väljendub laste loodud töödes ja projektides.
Juhtkonna eesmärk on kujundada õpilastes ökoloogilist, innovaatilist ja aktiivset mõtteviisi. Klassides järgitakse ühiseid reegleid ning kõrgelt väärtustatakse meeskonnatööd nii õpilaste kui ka õpetajate seas. Kaks korda aastas kogutakse tagasisidet õpilastelt ja vanematelt, et hinnata koolikeskkonna kvaliteeti ja turvalisust. Sellise sisekultuuri loomine on koolile tähtis.
Siht on luua keskkond, kus iga õpilane tunneb end toetatuna ja suudab rakendada oma täielikku potentsiaali – teen rohkem, kui ma esialgu arvatagi oskan!
Pedagoogilis-psühholoogilise abi osakonna külastusel tutvusime nõustamis- ja tugiteenuste korraldusega, spetsialistide töökorralduse ning koostöövõrgustikega. Arutelu laste arengu toetamise, hindamise ja varajase märkamise süsteemide üle.
Peamiseks tegevussuunaks on ennetustöö, mida viiakse ellu laste ja noorte sotsiaal-emotsionaalse arengu toetamise ning noorukitele suunatud grupitööde kaudu. Keskuse eesmärk on aidata ennetada raskuste süvenemist ning pakkuda noortele tuge probleemi tekkimise varases etapis.
Osakonna töö põhiküsimus on: kuidas anda abiotsivale inimesele lootust? Sellele küsimusele lähenetakse nii praktilisest kui ka inimlikust ja filosoofilisest vaatenurgast.
Kohtumise käigus kutsuti meid mõtisklema inimese olemuse üle. Arutleti, kuidas inimesele on antud erinevad anded ja võimed, mismoodi õppida ning ennast väljendada. Igal inimesel on oma teadmised, eripärad ja kogemused, mis kujunevad ning arenevad aja jooksul. Aeg annab nendele kogemustele tähenduse ja sügavuse. Kuid sellest üksi ei piisa. Kui teadmiste, kogemuste, andekuse ja aja vahel puudub ühendatus, metafoorselt öeldes valgus, siis jääb inimesel millestki puudu: iseenda, teiste ja elu tähenduse mõtestamisest.
Keskuse sõnum oli, et tõeline abi ei seisne üksnes probleemide lahendamises, vaid ka inimese sisemise valguse, tugevuste ja lootuse taasleidmises ning hoidmises
Neljapäev, 11.06.2026
Kretinga Vaimse Tervise Keskuse külastus
Päev algas Kretinga Vaimse Tervise Keskuse külastusega, kus tutvusime keskuse töökorralduse, teenuste ning erinevate spetsialistide rollidega vaimse tervise toetamisel. Saime ülevaate ennetustegevustest, nõustamisteenustest ning koostööst haridus- ja sotsiaalvaldkonna partneritega. Erilist tähelepanu pöörati laste ja noorte vaimse tervise toetamise võimalustele ning varajase märkamise tähtsusele.
Kretinga regioonis onvaimse tervise keskuses on andmeid umbes 39 000 lapse ja täiskasvanu kohta. Keskuse andmebaasis on 3300 inimest. Nendest ligikaudu 5000 on lapsed ja noorukid, kuid kõik neist ei ole keskuse patsiendid.
Noorukitega töötab üks psühhiaater. Keskuses on moodustatud neli neljaliikmelist meeskonda, kuhu igaühte kuulub: psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja ning vaimse tervise õde.
Nõustamistele jõuavad patsiendid psühhiaatri saatekirja alusel. Sagedasemateks pöördumise põhjusteks on leina ja lahutusega seotud emotsionaalsed raskused.
Keskuses pakutakse erinevaid teraapiavõimalusi kunsti-, liikumis- ja filmiteraapiat.
Keskuse töötajad väljendasid suurt tänu kohalikule omavalitsusele, kelle juhtkond väärtustab nende tööd ning tagab vajalikud rahalised ressursid teenuste osutamiseks. Samas tunnetatakse vajadust täiendava tööjõu järele ning oodatakse oma meeskonda rohkem kliinilisi psühholooge ja psühhiaatreid.
Järgnes külaskäik Laste Päevakeskusesse, kus tutvusime laste ja perede toetamiseks pakutavate teenustega. Päevakeskuse töötajad tutvustasid oma igapäevast tegevust, mille eesmärk on pakkuda lastele turvalist keskkonda, õppetoetust, huvitegevusi ning sotsiaalsete oskuste arendamist. Arutati ka koostöövõimalusi koolide, kohaliku omavalitsuse ja tugispetsialistidega, et toetada laste heaolu terviklikult.
Tunnetustuba.
Lõunapausi lõpetas karamelline magustoit
ja järgmise kohtumise avas meie jaoks valmistatud kook.
Kretinga Avatud Noortekeskuse külastus
Pärastlõunal külastasime Kretinga Avatud Noortekeskust, kus tutvusime noorsootöö korralduse ning noortele pakutavate tegevustega. Keskuse töötajad rääkisid noorte kaasamisest, huvitegevuste planeerimisest ning mitteformaalse õppimise võimalustest. Eriliselt jäi kõlama noorte aktiivne kaasamine keskuse tegevuste kujundamisse, mis suurendab nende vastutustunnet ja osalust kogukonnaelus. Keskuses käivad noored vanuses 14-29 elusaastat. 7-13 aastased õpilased leiavad rakendust raamatukogus. Keskus on avatud esmaspäevast reedeni kella 11st 20ni.
Kõigi kolme päeva jooksul kogesime, et olime siia väga oodatud. Tunnetasime erilist sõbralikkust, hoolivust ning külalislahkust. Kohtumistel kogesime juhtide ning töötajate uhkust ja rahulolu omavalitsuse üle. Kretinga linnapea Antanas Kalnius töötab selleks, et elanikud oleksid õnnelikud, see kumab vastu igal sammul. Inspireeriv oli näha, kuidas kogukond, kool ja omavalitsus töötavad ühiselt selle nimel, et iga laps tunneks end hoitud ja väärtustatuna.
Täname südantsoojendava vastuvõtu eest Kretinga linnapead Antanas Kalniust, aselinnapead Vaida Jakumienet ja linnapea nõunikku Albertas Barauskast.
Linnapea Antanas Kalnius ja Ona Montrimienė.
Erilised tänud meie kohalikule reisisaatjale Ona Montrimienėle. ning rõõmsameelsele transpordikorraldajale ja giidile Argo Kasele.
